Kommunistlikud riigid
esimesel poolel.
Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus
Okupatsioonireziimile osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu. Kui NSVL
püüdis igasuguse vastupanu vägivallaga maha suruda, et allutada kogu ühiskond
enda kontrollile. Vägivallapoliitikat suunas parteiaparaat ning otseseks elluviiaks
julgeolekuorganid.
1944-1953 oli Eestis peamisek vastupanuvormiks uuele võimule aktiivne relvavõitlus-
metsavendlus. Loodeti, et lääneriigid soovivad taatada Eesti iseseisvust.
Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, miilitsaüksusi
ja julgeolekuorganeid. 1950. aastate esimesel poolel suruti aktiivne relvavõitlus
maha. Metsavendade vastpanu nõrgestas oluliselt 1949. aasta
suurküüditamine:Eestis küüditati ligikaudu 20 700 inimese.