parima kasutamise juures väiketegijaks, kattes kuni 10 % ühe maa energiavajadusest. Kuigi elektrivõrkudele pole tuuleelektri vastuvõtmine võrku väikeste tootmiskoguste juures probleem, siis tuuleenergia osakaalu tõustes, tekiks probleeme reservvõimsuste osas. Hiigeltuulikute paigaldamisel on raskusi ka mujal maailmas, sest inimesed kardavad, et neid hakkab segama tiiviku pöörlemise müra ja loodusvaated saavad rikutud. Kõike eelnevat silmas pidades oleks Eestis kõige efektiivsem taastuvenergiaallikana kasutada hoopis biokütust. See on kütus, mida saadakse biomassist - hiljuti elanud organismidest või nende ainevahetuse kõrvaltoodetest, näiteks lehmasõnnikust. Erinevalt kivisüsist, naftast ja tuumakütusest on biokütus taastuv. Biokütuseks loetakse ka kütuseid, mis sisaldavad vähemalt 80% bioloogiliste protsesside teel saadud kütust. Biokütuste alla kuuluvad butanool, metanool, etanool ja teised. Biokütuse saamiseks on vaja taimi millest
turg segamini. Nt. Biodiisli tootjad USA-s saavad kohalikku keskkonnakaitselist toetust ja eksporditoetust (0.2 EUR/l), Euroopasse tuues (Hispaania, Saksamaa) veel lisasoodustusi biokütuste müümisel (aktsiisist vabastus 0.278 EUR/l). Selle tulemusena toodi USA-st Hispaaniasse 150 000 t (ligi 50% turumahust) ja Saksamaale 1 milj. t biodiislit. CO2 kvoot - Eestis toodetakse puidugraanuleid, briketti ja puusütt, see eksporditakse teistesse EU riikidesse, kus müüakse taastuvenergiaallikana ja saadakse nii maksusoodustusi õhusaaste vähendamise arvelt kui tulu kokkuhoitud CO2 kvoodi pealt. Euroopa Liidu eesmärgid CO2 osas EL liikmesriikide poolt seatud eesmärgid CO2 emissiiooni kahandamiseks. Baasaastaks on 1990. 2005.a. saavutatud kahanemine, eesmärk aastaks 2010
annaabi.ee 
