Liiklus kui õudusunenägu
igaüks suudab leida endas selle jõu, mis teda õudusunenäost üles äratab. Inimesed on küll
erinevad, aga ma julgen kahelda, et liiklusõnnetusest tingitud kahjutekitavad vigastused hinge
samaks jätavad. Hingesoppidesse takerdunud armid ei pruugi olla igal ühel sama valusad,
kuid lootes, et inimesed siiski õpivad vigadest, muutub nende mõistus kui ka hing rohkem
hoolivamaks nii enda , kui ka teiste suhtes.
Järku, mil püütakse saada üle kohutavatest piinadest, tuleb läbida taastustee. Sellega
kaasnevad sageli öised luupainajad ja eemaletõmbuvus kaaslastest. Ja võib öelda, et see on
kõige olulisem aeg, mil on inimesel vaja siirast tuge. Taastustee ei ole nii lihtne, kui see mis
sa iga päev kooli minnes kõnnid. Aga sel unisel hommikul võiksid sa alati mõelda sellele, mis
elu väärt on ja mis tähendab seda, kui elada õudusunenäoga või lõpetada see surmaga ühe
väikese apsaka tõttu, mis on isegi lihtsam, kui käte pesemine.