ole keelatud nendel teemadel arutlemast. Võime alati avaldada oma arvamust teemade üle, mis meile meeldivad või ei meeldi. Eestis ei ole piisavaid võimalusi puuetega inimestele. Meie riigis on küll olemas erivajadustega inimestele mõeldud sotsiaaltoetused, neile korraldatakse üritusi ja pakutakse lihtsamaid töid, kuid minu arvates on need mõeldud rohkem inimestele, kes mingilgi määral iseendaga hakkama saavad. Raskemate puuetega inimesed vajaksid taastusravikeskusi, mida Eestis napib. Retti sündroomiga Elli vajaks pidevat hoolt, et ka tema ema saaks tööle minna ja perele paremaid elamistingimusi pakkuda. Selliseid võimalusi pakub tema perele aga ainult Soome ja Rootsi. Seetõttu peaks ka Eestis olema rohkem taastusravikeskusi. Eestis on madalad palgad. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega on Eesti keskmine palk tunduvalt väiksem, kui on Euroopa riikide keskmine. 2011. aasta
Need tööd on näidanud, et kodutud kogunevad ümber institutsioonilise ja teenustesõlmede ümber. Teine uurija, Cloke, toob välja, et sellise käitumise aluseks on toimetuleku strateegiad. Nimelt on kodutuks olemisega harjumiseks vajalik nii psühholoogiline, emotsionaalne ja ka materiaalne tugi. See definitsioon kipub dissiplineerima ja kontollima kodutuid. Tundub nagu nad oleksid sunnitud ringlema mööda linna varupaiku, hosteleid, haiglaid, taastusravikeskusi, kinnipidamisasutusi ja tänavaid mööda. Kontrastiks, teised autorid on vaadelnud sama gruppi erinevast vaatenurgast. Ruddick rõhutab noore kodutu toimetuleku taktikat. Ta rõhutab nende püsivust, oskust olukorraga kohaneda ja kohtade otsimise võimet. Selgub, et osadele kodututele on varjupaigad vaid viimaseks võimaluseks. Nad võrdustavad neid kohti isegi avatud vanglatega. Selle asemel, et neid kohti kasutada, rändavad nad mööda linna ringi ja eelistavad ööbimiseks papp-kaste.
annaabi.ee 
