Eestlased Antarktikas.
Tema oli ka mees, kes perestroika tuultes heiskas 9. novembril 1988
Lõunamandril Eesti lipu.
Kahel hooajal töötas mitmete oaaside järvedel ja ojadel kogenud hüdroloog August Loopmann,
kes esitas uusi vaateid järvede tekke ja arengu kohta Antarktises.
Rein Vaikmäe juhatusel selgitati mitmete oaaside järvede vete päritolu ja Shackletoni
selfiliustiku tekkelugu. Kuninganna Maudi maal uuritud jääkerni isotoopprofiil võimaldas koostöös
saksa uurijatega taastuletada piirkonna viimase viie tuhande aasta kliima ajaloo.
198788 suvel osales Margus Toots mandrijää sügavpuurimisel Ida-Antarktise platool.
Ka esimene ja ainuke teadaolev eesti soost naisteadlane Antarktikas oli väliseestlane. Sidney
ülikooli teadlane Maret Vesk töötas Antarktikas 1987. ja 1988. aasta suvel, kelle välitööde põhjal on
ilmunud hulk teadusartikleid maksasammalde fotosünteesi peensuste kohta ning inimtegevuse mõjust
samblikele