Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad
status quo'd, ent valgustatumal ja tolerantsemal kujul. (Selline hoiak väljendus eriti
Meka hasmiitliku valitseja Hussein ibn Ali ja tema mõõdukate järeltulijate juures.
Kolmas seisukoht oli poliitiline sionism, mis taotles Palestiinas rahvuslikku kodupaika
Euroopas sajandite vältel ahistatud juutidele. Neile asjaoludele lisandus veel
11
evangeelsete kristlaste ,,premillenialism", mille kohaselt Kristuse taastulemise eelduseks
pidi olema juutide naasmine Palestiinasse ning nende pöördumine ristiusku. (Kassis
2008, 1439)
Pärast kolmteist sajandit kestnud islami ülemvõimu olid palsetiinlased üsnagi
progressiivselt meelestatud, astudes 1917 välja mittereligioossel alusel seisva
valitsusvormi eest. Püüti ellu kutsuda rahvuslikku moselmite ja kristlaste ühendust
opositsioonina osmani võimudele ning hijlem vastusena Balfouri deklaratsioonile
(1917)
annaabi.ee 
