Gentrifikatsioon
aastatest
kui linnakeskused muutusid taaskord atraktiivseks. Buzar jt. (2007) väidavad, et
taaslinnastumise esilekerkimisel on oluline roll ka viimase kolme aastakümne jooksul
arenenud riike haaranud „teisel demograafilisel üleminekul“ , mis kujutab endast uusi
perekonna suhteid , vähemaid ja hilisemaid abielusid , sündide kahanemist, rahvastiku
vananemist , väiksemaid majapidamisi jne. Sellel on võimas transformeeriv mõju siselinnale-
mitmekesistab ja taastihendab siselinna sotsiaalmaastikke ning loob kildudeks
purunenudlinliku vormi. Uute elanike sissevooluga kaasneb või juba eelnes selle elamufondi
värskendamine ja elukeskkonna parandamine. Mõnedes kohtades siselinna taastärkamine
asendab eeslinnastumist kui peamist arengusuunda, teistes aga on arenenud kui samalaadne
protsess käimasoleva eeslinnastumise kõrval. Champion (2001) näeb siselinna
taaselustamisepõhjustena ka valitsuse tegevust ja turujõudusid. Valitsuse tegevus mängib tihti