Surm erinevate filosoofide käsitluses
animaalsed elemendid hävivad koos kehaga (Salumaa, 1991, lk 124-125).
1.6 Straton (u 335-269 eKr)
Straton kuulub peripateetikute koolkonda. Straton eitab igasuguse hinge ning vaimsuse
olemasolu. Ta väidab, et hing „peab elu lõpul üha enam nõrgenema ja lõpuks
hävinema“ (Salumaa, 1991, lk 144).
1.7 Stoikude koolkond
Hinge surematuse küsimuses esineb stoikude koolkonnas erinevaid seisukohti. Õpetus
perioodilisest maailma hävinemisest ja taastekkimisest ei saa olla kaugeltki soodsaks
taustaks surematu hinge kujutlusele. Sellele vaatamata kõnelevad stoikud hinge
surmajärgsest edasipüsimisest, siis on see mõeldav üksnes kuni vastava
maailmaperioodi lõpuni – mitte aga lõpuni (Toomla, s.a).
5
1.7.1 Zenon (u 336-264 eKr)
Vastavalt oma eetilisele elukäsitlusele, mille ideaaliks on, et inimene peab isandaks
olema nii oma elu kui surma üles