Platoni õpetus olevast.
on subjekt, on asja olemus, kreeka keeles ousia (ladina keelseteks vasteteks sellele
sõnale saavad essentia ja substantia). Asja olemus on üks ja ühtne. “Nähtavas
maailmas” vastab sellele aga samaolemuslike nähtuste paljusus. Iga nähtus
meeltega tajutavas maailmas on individuaalselt eripärane; asja olemus on oma
nähtumisvormide – üksikute asjade – jaoks ühine, üldine, universaalne.
Meeltega tajutavad asjad on pidevas muutumises, teiseks-saamises kuni hävimise ja
taastekkimiseni. Asjade olemused ei teki, hävi ega muutu, nad on pidevalt
iseendaga-samaks-jäävad, püsivalt endapärase määratletusega, mitte-relatiivsed.
Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks-
jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad.
Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu
jagatavad. Nad on kehalised ning sellisena nägemisele tabatavad. Asjade olemused
annaabi.ee 
