hariduslik-kultuurilises).Sageli me jõume läbi raskuste selle olemuseni,kuid siis jääme toppama,kuna ei oska mõistusega enam edasi minna ja inimesi aidata.Algselt peeti tõrjutuse põhjuseks põhiliselt vaesust.Kui vaesus puudutab peamiselt indiviide ja majapidamisi,siis sotsiaalne tõrjutus tuleneb ühiskonna arengust ja indiviidi suhetest ühiskonnaga.Vaesus võib olla sotsiaalse tõrjutuse tagajärg,kuid sots.tõrjutus kätkeb endast ohtu,et vaesus taastekitab"uut ,, vaesust,mille tagajärjel inimene mässib ennast uuesti ja uuesti laenu salakavalasse võrku.See omakorda vähendab riigi tööjõu ressursse,kuna inimene ei suuda endale selgeks mõelda,kuidas ja kust ta abi saaks.Euroopa Liidus võttis kasutusele selle mõiste Jacques Delors,kes oli tollase EU komisjoni president(1985).Balti riikide sotsiaalkaitsesüsteemi uurinud analüütikud (Paas,Hinnosaar,Masso,Szirko) viitavad Berger-Schmitti ja Nolli
dokumenteeritud määramatusega võrdluste kaudu, mis moodustavad katkematu ahela. Mõõtmise jälgitavuse tagab spetsiifiline mõõtetoiming nimetusega kalibreerimine (vt. P. 1.4.25), mis seostab mõõtevahendite riiklike või rahvusvaheliste etalonide või füüsikaliste lähikonstantide- või omadustega. 43. MÕÕTEVAHENDID 44. Mõõtevahend Mõõtevahend on seade mõõtmise sooritamiseks kas üksi või koos lisaseadmetega. Mõõtevahend kehastab ja taastekitab mõõdiseid, aga ka mõõdistevahelisi seoseid. Termin mõõtevahend on üldmõiste ja see haarab neid metreoloogiliste omadustega tehnilisi vahendeid, nagu mõõte, mõõteriisti, mõõtemuundureid, abimõõtevahendeid jt. vahendeid, mis hoiavad ja reprodutseerivad mõõtesuuruse ühikut. Harilikult on mõõtevahendid suuremate mõõtekoosluste, nagu mõõteseadmete, -komplekside ja -süsteemide funktsionaalseteks koostisosadeks. 45 Mõõtemuundur
annaabi.ee 
