Pagulus Eestis II Maailmasõja Ajal
Sellest 80 000-dest
inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale,
Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma.
Kõige rohkem mindi – USA-sse, kanada, suurbritannia ja austraalia.
Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja lillepidu’’ jõudes näiteks USA-sse või
suurbritannia, neid ohustas repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada
paguluse probleem luues 1943. aastal rahvusvaheline organisatsioon
Ühinenud Rahvaste Abistamis- ja Taastamisvalitsus (United Nations Relief
and Rehabilitation Administration, lüh UNRRA). Sõlmiti kokkulepe NSV ja
USA vahel ning NSV ja Suurbritannia vahel, mille kohaselt oleksid pidanud
need riigid Eesti NSV põgenikke aitama Nõukogude liitu tagasi
pöördumisel. Saksamaal oli sundrepatriseerimine (UNRRA survestamisel) ,
ehk NSV-st põgenikud anti Nõukogude liidule välja või tehti nende
viibimine riigis võimalikult ebamugavaks, et nad ise lahkuksid. Näiteks ei