Pärast iseseisvumist töötati välja uus põhiseadus, mis võeti vastu 1992. referendumil. Sel- le järgi on EV demokraatlik vabariik, kus seadusandlik võim kuulub Riigikogule ja riigipeaks on president. Samal aastal toimusid ka presidendi ja Riigikogu valimised. Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai L. Meri. Ta valiti tagasi ka järgmistel presidendivalimistel 1997.a. Majanduses mindi üle turumajandusele. Selleks alustati erastamisi, talude taastamisi, viidi läbi rahareform. Eesti iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli tähtis, et Punaarmee lahkuks Eesti territoo- riumilt. See sai teoks 1994.a. 1991. septembris võeti EV vastu ÜRO-sse. Edasi hakati võitlema selle eest, et saada NATO-sse ja Euroopa Liitu. Praegu on Eesti nii NATO kui Euroopa Liidu liige. Suhted Venemaaga pole head, sest paljud tagurlikud jõud Venemaal loodavad, et Eesti iseseisvus pole igavene. Poliitilistel põhjustel on Venemaa loobunud majanduslikust
pidulikud lõppaktid) ja härjavõitluste väljak, mille ehitamist alustati Felipe II (1556- 1598) projekt-plaani järgi 1590. a.-l (klooster-lossi Escorial`i käsitöömeistri Juan de Herrera poolt) ja lõpetati väljakule nime andnud Felipe III elu viimastel aastatel (1619) (arhitekt Gmez de Mora). Kolmes reas rohkem kui 400 sepistatud rauast käsipuudega kaunistatud lahtist rõdu. Üheksa võlviga kaetud sissepääsu. Väljak omandas oma praeguse ilme pärast mitmeid taastamisi ja kaunistamisi: lõuna- ja põhjapoolse külje taastamine pärast 1671. ja 72. a. tulekahjusid, Juam de Villanueva neoklassitsistlikud täiendused 18. saj.lõpust, FelipeIII ratsamonument väljaku keskel alates 1848 a. st. Väljaku lõunaküljel kahe kõrgete peenikeste tornikestega kaetud torni vahel asub Real Casa de la Panaderia, mille esimesel korrusel asusid kuninglikud pagarid, teisel linna valitsejad kui toimusid suured religioossed, poliitilised sündmused. Väljakule avanevatelt
annaabi.ee 
