Külmakahjustus
Soojakadu soodustab
ka joobeseisund, sest alkoholi mõjul on laienenud perifeersed veresooned. Paikne külmumine
jaotatakse sõltuvalt külmakahjustuse raskusastmest nelja järku. (Jänes 1975: 273)
I järku ehk punetuslikku külmumist iseloomustab kahjustunud naha kahvatus ja tundlikkuse
kadu- niinimetatud külmumise analgeetiline staadium (reaktsioonieelne staadium). See on
tingitud veresoonte spasmist. Madala temperatuuri toime lakkamisega algab külmunud
kehaosa taassoojenemine, mille puhul nahk muutub punetavaks ja valuliseks- niinimetatud
külmumise reaktiivne staadium. Punetuse teke on tingitud veresoonte spasmile järgnenud
veresoonte paralüütilisest laienemisest. Kannatanud piirkonnas nahk ühtlasi tursub ning võib
esineda ka ketendamist (Rätsep 1964: 212)
II järgu ehk villilise külmumise korral on resultaadiks naha pealmiste kihtide tõsisem
kahjustus ning verise-seroosse sisaldisega villid. Villide tekkepõhjuseks on madala
annaabi.ee 
