Diktatuurid Euroopas - sarnased ja erinevad jooned
1933. aastal võeti vastu seadus,
millega parlament loobus võimust, Hitler sai erakorralised volitused, temast sai
Saksamaa diktaator.
Hitleri võimuletulek tähendas vabaduse kaotamist. Demokraatlikud
institutsioonid keelati, kehtis ainuparteisüsteem. Majandus võeti riigi kontrolli alla-
kehtestati nelja- aasta plaanid. Algas juutide tagakiusamine ja piirati õigusi.
Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse. Eesmärgiks oli
Saksamaa kiire taasrelastamine ning Versailles´ lepingust loobumine. Ehitati uusi
sõjatehaseid ja rajati teid. Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida ja elatustase
tõusis.
Kokkuvõtteks võib öelda, et demokraatia kriis ei haaranud kahe maailmasõja
vahel üksnes Euroopa suuremaid, vaid ka väiksemaid riike. Esimese maailmasõja järel
lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa
ühiskonna kiire arengu ja õitsengu, kuid paraku see nii ei läinud.
annaabi.ee 
