Kirjandussemiootika
ilmingute areng ja ajaline külgnevus. (Aja ühtsusel põhinev naabrus)
Selle aja põhil. erijooned.
1) kollektiivne, indiviid pole veel kollektiivist eraldunud. Indiviid elab täiest
väljapoole.
2) Aeg on tööaeg. Elu, olu ja tarbimine pole veel eraldatud töö- ja tootmisprotsessist,
aega mõõdetakse tööseisunditega (põlluharimise eri faasid).
3) aeg on produktiivne – külv, õitsemine, küpsemine. See aeg on kogu aeg rase.
Väljakandev, sünnitav ja taasrase. Surm vaadeldav vaid kui taaskülv. Aeg ei hävita
midagi vaid toodab juurde. Ühest viljaterast saab mitu. Ka vananemine on vaadeldav
vaid kui areng. See ei ole mitte ainult kvantiteedi vaid ka kvaliteedi suurenemine.
4) aeg suunatud tulevikku. Külvatakse tuleviku jaoks, kõike tehakse tulevikku. Kõik
tööprotsessid suunatud tuleviku poole. Üldiselt ei saa rääkida selgelt eristatud
minevikust, olevikust, tulevikust. Puudub selge individuaalne diferentseeritus, ajale
annaabi.ee 
