Kreeka poliitiline ajalugu
asusid roomlased Sparta poolele, käskides ahhaialastel viimasele lisaks anda käest teisigi
linnu, nende seas Korintose. Siit vallandunud Ahhaia liidu ja mõnede muude riikide
ülestõusu (147. a.) surus konsul Lucius Mummius suurema vaevata maha. Karistuseks ja
hirmutuseks hävitasid tema väed 146. a. senati korraldusel Korintose, mille elanikkond
oli ahhaialaste ülestõusuga kindlalt kaasa läinud (Korintos oli asustamata kuni
taasrajamiseni Caesari poolt 44. a.). Kuigi enamus Kreeka riike säilitas nimeliselt
sõltumatuse ja oli Roomaga ainult liiduvahekorras, andis Korintose hävitamine soovitud
tulemuse ja lõpetas pikemaks ajaks kreeklaste vastuseisu Rooma ülemvõimule.
Nii Balkani poolsaar kui ka suur osa Väike-Aasiast olid nüüd kindlalt Rooma võimu
all. Hellenistliku Pergamoni riigi sõltumatus oli muutunud nominaalseks, ja kui kuningas
Attalos III 133. a. suri, pärandas ta oma riigi roomlastele