Jalutuskäik Firenzes koos müstiliste ja müütiliste tegelastega
tema esimese Veenuse pealt on seda ka näha. Botticelli veetis oma elupäevade lõpu küll
unustuses, aga praegu armastatakse teda väga ning hinnatakse ka loomingut lõpuks ometi
tema vääriliselt. ,,Veenuse sünd" (u 1485) on ilmselt tema kuulsaim teos. Keskmes asuvat
armastusjumalannat on ta kujutanud häbeliku ja vooruslikuna nagu tol ajal kombeks.
Armastuse teema on ka tema teises kuulsas maalis. Kevad on taaspuhkemise ja armumise,
armastuse aeg, mida ,,Primavera" (u 1480) ideaalselt väljendab. Seda õrna, graatsilist,
vertikaalide ja diagonaalide abil loodud pastelsetes toonides harmooniat, mille
kompositsioonis on nii klassikalist ja renessansslikku ideed armastusest, võiks lugeda kõige
otsesemaks katseks näitlikustada antiigi taassünniga kaasnevat tunneteõhinat. Kunstiteos
peidab endas niisiis allegooriliselt kahte tüüpi armastust - platoonilist, mis väljendub kolme
annaabi.ee 
