vanemad noorkotkasteks. Ilmus noortejuhtide häälekandja "Kotkas" ning selle lisa "Kotkapoeg". Okupatsiooni alates paljud juhtidest represseeriti. Paljud endised noorkotkad said sõja ajal täisealisteks ja astusid või mobiliseeriti Saksa armeese. 1942. a septembris loodi Saksa okupatsiooni tingimustes Noorte Kotkaste organisatsiooni struktuuri põhjal ja ühtlasi saksa Hitlerjugendi iseärasusi arvestades organisatsioon Eesti Noored. Organisatsioon tegutses Eesti taasokupeerimiseni Nõukogude Liidu Punaarmee poolt 1944. Organisatsiooni taasloomise mõte sündis 25. juuni 1989. a. Tahkurannas, kus toimus president Konstantin Pätsi mälestussamba taasavamine. Algatajateks olid endised noorkotkad Kalju Kressel ja Raimond Ariko, kes olid olnud sama samba avamisel ka 25. juunil 1939. Üle Eesti otsustati kokku kutsuda järjepidevuse kandjaina endisi noorkotkaid ja kodutütreid ning alustada Kaitseliidu eriorganisatsioonide ülesehitamisega.
Pärast Tallinna langemist Saksa vägede kätte 28. augustil 1941, Eesti Panga tegevus nimeliselt taastati. Formaalselt kandis pank Eesti Panga nime, kuid sisuliselt polnud tegu enam keskpanga, vaid okupatsioonivõimude kontrolli all töötava pangaga, mis teenindas omavalitsus- ja muid asutusi ning korraldas okupatsiooniraha käivet Eestis. [4] 1943. a. reorganiseeriti Eesti Pank Riias asuva Gemeischaftsbank Ostlandi allasutuseks Gemeischaftsbank Estland, kellena töötas kuni Eesti taasokupeerimiseni Punaarmee poolt 1944. Omavalitsuse finantsoperatsioone ja sularahaemissioone korraldas Eesti Panga baasil moodustatud finantspeakassa. [4] 1941-1944 oli Eesti Panga eesotsas selle juhatajana Hugo Pärtelpoeg. [4] 4.7 1987- 1989 Eesti Panga taastamise eelsündmused 1944-1990 aastail oli pangandus Eestis tasalülitatud NSV Liidu raha- ja pangandussüsteemi ning keskpank kui institutsioon puudus täiesti. Nõukogude Liit üritas
maha samas talu lakas. Saaremaa Täitevkomitee esimees Johan Ellam ning partei maakonnakomitee II sekretär ja hävituspataljoni komissar Aleksander Kuul varjasid end metsa kaevatud koopas, nagu partei oligi käskinud. Kohalik talumees avastas nad 1942. aasta mais ning mehed said Omakaitse poolt korraldatud haarangu käigus surma. Riisil õnnestus end vaatamata pidevatele otsingutele varjata Valjala valla Kiriku küla Mäe vabadikukohas kuni Saaremaa taasokupeerimiseni Nõukogude vägede poolt. Perenaine Marie Peet oli üksik usklik inimene, kes oli nõustunud Riisi enda juures varjama (Riis 1960, 197 jj.). 1942. aasta veebruaris tabati Kaarma kandis Saaremaa miilitsaülem ja küüditamise läbiviija Johannes Mets. Ta sai tulevahetuses politsei ning omakaitselastega surmavalt haavata (ERA, f. R-64, n. 1, s. 122b, l. 704; ERA, f. R-364, n. 1, s. 357, l. 49, 97). Nõukogude-aegne Kuressaare
annaabi.ee 
