Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel.
Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt metsataimkonna keskse
rühma. Liigivaesed laanemetsad on kunagiste taigametsade läänepoolsed jäänukid.
Puurindes on põhiliik enamasti kuusk, kuid rohkesti on ka mitmesuguseid
segapuistuid. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud varasematest
tamme-segametsadest, mille kasvuala on vahepeal olnud põllustatud ja hiljem
taasmetsastunud. Alustaimestikus on ohtrasti jänesekapsast, liigivaestes metsades on
tüüpilised leseleht, laanelill, mustikas ja kattekold. Laanemetsi on kogu Eestis.
Sürjametsad on liigirohked okas- või lehtmetsad, mis kasvavad ooside,
moreenküngaste, voorte ja vallilaadsete otsamoreenide karbonaadirikastel, kuid suvel
läbikuivavatel muldadel. Sürjametsas kasvavad kõrvuti nii happeliste
toorhuumuseliste muldadega kohastunud taimed (näiteks jänesekapsas, pohl ja
annaabi.ee 
