Ulukikahjustused
vigastamata) vaiguerituse soodustamiseks. Vaigutatud puud põder ei taha, sest vaik on mõru.
Eestis oleks sellise meetodi kasutamine mõeldav just kallimate okaspuu võõrliikide korral.
Põdra toidubaasiks on võsastunud endised karja- ja heinamaad, kus kasvab paju. Selliseid
alasid saab rakendada põtrade söödapõlluna, kui pajusid igal aastal tagasi niita. Kui sinna
lähedusse rajada ka soolak, saab põdra metsakultuuridest eemale meelitada. Suurte
raiemahtude ning metsamaa taasmetsastamata jätmise tõttu kasvab ka raielankidel põdrale
toiduks piisavalt lehtpuuvõsa.
Talvel võib ka spetsiaalselt ulukite jaoks puid langetada. Näiteks ühe põdra kohta 3-4 mändi
või haaba. Need soovitatakse langetada kuuajalise intervalliga loomade liikumisteede või
kvartalisihtide lähedusse, paikadesse, mis jäävad metsakultuuridest piisavalt kaugele. Need
puud on peale põdra toidupooliseks ka hirvele.
Loomade koondumist ja peatumist kraavidega külgnevates noorendikes ja keskealistes