Platoni õpetus hingest ja voorustest.
iga järgmine kehastumine on tasu või karistus eelnevas kehastumises elatud elu eest.
Selles võrdpildis võib näha osutust kolmele filosoofiliselt olulisele teemale.
1. Hingede “teekonnad” on individuaalselt erinevad – erinevad hinged saavad ideid, maailma
olemus-struktuuri, kaeda erinevas ulatuses. Kuid inimese mõtlemist määratleb Platon ka
selles dialoogis anamnesis`ena, st. selle taasmeenutamisena, mida hing kehastumise-eelselt
kaes. Antud võrdpilt osutab niisiis sellele, et seda, mida taasmeenutada, on erinevatel
inimestel erineval määral. Ehk teisiti üteldes, teadmise aprioorsed eeldused, millest
inimtunnetus olemuslikult sõltub, on inimeste vahel sünnipäraselt ebavõrdselt jaotunud.
Inimesed on paratamatult intellektuaalselt ebavõrdsed ja nagu me järgnevalt näeme, annab
Platon sellele asjaolule määrava kaalu oma poliitilises õpetuses.
2
annaabi.ee 
