Mati Unt - analüüs
Lühidalt, on argimütoloogia aeg.
Sellel maailmal pole enam keset selle vanas tähenduses. Keskel on mood. Ostetakse
moodsat kaupa. Moodne on kallis... Prohveti asemele on tulnud moekirjanik. See pole sama,
mis moodne kirjanik, kelleks nimetas 70ndate Unti Hando Runnel. 80ndate Unt pole moes,
kuid on moodne. Ta pole moelooja, vaid maailmamoe järgija... See pole enam liikumine
tagasi sinna, kus pole maitset ega lõhna, vaid vanade maitsete ja lõhnade taasmaitsmine ja
taasnuusutamine, parandamine, restauratsioon. Ühesõnaga, see on postmodernism, vähemalt
üks liin sellest, mida postmodernismiks on nimetatud." (Hennoste, 1993). Vaatamata tema
modernismitaotlusele, strukturaalsest teooriast juhindumisele, visuaalse toomise katsetele
verbaalsesse teksti ning teistele eesmärkidele pole ta ühegi teooriaga lõpuni minev, selleks
on tema kirjanikunatuur liialt spontaanne ja püsimatu, sukeldudes aina uutesse