Eesti Uusaeg
väliskirjanduse nimekirju. Ei tohtinud riivata usu aluseid, keisrit ega tema
pereliikmeid, ei tohtinud ässitada üht seisust teise vastu. Kirjastamine: Suurem osa
baltisaksa teadlaste ja kirjameeste töid trükiti Riias, Miitavis, Peterburis või
Saksamaal, mõned Eesti trükikodades. Raamatukubandus ja raamatukogud: 1802.
aastast hakkas trükikohade, kirjastajate, raamatukaupmeeste ning raamatukogude arv
Eesti linnades kasvama (Eratrükikodade taaslubamine 1802). Asutati "Eestimaa
Kubermangu Teataja" jaoks eraldi kubermanguvalitsuse trükikoda. Rikaste ja haritud
mõisnike raamatukogudest võis leida Euroopa kirjanduse paremikku kuuluvaid
teoseid. Raamatukaupmeeste tihedate sidemete tõttu Saksamaaga oli baltisakslastel
võimalik osta või võtta laenuraamatukogust väga mitmekesist ja mitmes keeles
kirjandust. Olid saadaval ka eestikeelseid raamatuid "massikaup". Raamat maksis 10-
20 kopikat, aastane ajalehe tellimus maksis 3 rubla.