Repliik- ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Monoloog- üksikkõne Monodraama- ühe tegelase monologist koosnev draamatekst, nt Smuuli “Polkovniku lesk” Remarktekst- näidenditekst Poeetiline aeg- fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujundatud sündmuste aeg Mittepidevus e diskreetsus- pidevusmulje loomiseks kasutatakse mitmeid drama ja teatritehnilisi võtteid Objektiivne kronomeetria- subjektiivne ajakogemus Müüdiline e tsükliline aeg on suletud, ringlev, taaskorduv ja seotud mütopeedilise mõtlemisega Diskursiivne aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik. Viitab ruumile, kus jäljendatav tegevus toimub
üksteisele vastu. Kõne postdramaatilises teatris: kõne ja dialoogi dekonstrueerimine, polüloogilisuse ja mitmehäälsuse esiletõus, stiilide segamine, loogilise terviku lagunemine Anakronism - eksimus kronoloogia vastu; mingi sündmuse, nähtuse jne. asetamine väärasse aega Draama ajakontseptsioonid: Objektiivne kronomeetria – subjektiivne ajakogemus Progresseeruv – staatiline Lineaarne – tsükliline (korduv) Müüdiline ehk tsükliline aeg on suletud, ringlev,taaskorduv, Diskursiivne (ajalooline, lineaarne) aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv. Ruumikontseptsioon – lava ja ruumi suhe Auditiivsed märgisüsteemid – lingvistilised ja paralingivistilised märgid Leitud koht – mittetavapärane teatriruum, lavastuse tarbeks kohandatud (loodus, tänav jne) Keskkonnateater – etendus kasutab kogu antud ruumi; võib aset leida leitud ruumis; multifookus ja lokaalfookus(osa publikust näeb ja kuuleb)
annaabi.ee 
