Nii sündis Eesti riik
taasvallutamiseks. 28.novembril 1918 puhkes Vabadussõda. Rahvas
polnud sõjast vaimustuses, oldi väsinud Esimesest maailmasõjast. Siiski
leiti endas uusi jõuvarusid, algas vabatahlike üksuste loomine, saabus ka
välisabi. Sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner, kes muutis
sõjategevuse sihipäraseks ja edukaks. Tõrjuti tagasi Punaarmee
pealetungid, kuid kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused,
hakati mõtlema rahuläbirääkimistele. Järelikult olid taaskordsed
sõjasündmused ja Vabadussõja edu Eestimaa pinnal süüdanud tule
rahva südametes rahumeelse ja iseseisva riigi loomiseks.
1919. aasta oktoobris algas aga Loodearmee pealetung, toimusid
ka ägedad heitlused Narvas. Läbimurre ebaõnnestus, rusutud
Punaarmee väed lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus Tartu
rahukonverents, kus leidsid aset ägedad vaidlused piiriküsimuste osas.
Kuid Punaarmee lüüasaamine Narvas sundis neid järeleandlikkusele.
31