Eesti kunsti püsiväljapanek
reetis ,,Tartu vaade". Maali oli 1937. aastal maalinud Villem Ormisson.
Edasi kõndides nägin mitut tuba, kus oli arvatavasti renessanssi stiilis
autoportreesi. Iga ruumi keskel oli mitu kuju. Kuna mulle aga seal ruumis olevad
maalid ei meeldinud, kõndisin edasi järgmistesse ruumidesse.
Eelviimases ruumis nägin jällegi ühte väga tõetruud maali. Maalil oli kujutatud
ühte suurt jämedat puud, mille liigiks ma alguses pakkusin tamme. Nimesilti vaadates
sain aru, et olen taaskonrd eksinud maalil olid hoopiski pärnad. Õlimaali ,,Vanad
pärnad ,,Valge hobi kõrtsi juures"" oli maalinud August Matthias Hagen 1838. aastal.
Selles ruumis oli see ainuke maal, mis silma torkas, teised teosed olid üpriski
,,kuivad".
Viimaks jõudsin ainukesse ruumi, kus ma veel käinud ei olnud. Seal olid kõige
suuremad, võimsamad maalid, mida sellel näitusel näha võis. Ruum oli palju kõrgem
kui teised ning ühele seinale mahtus vaid kaks maali, millest ühel oli kujutatud inglit
annaabi.ee 
