Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused
oli just müügiks mineva vilja vähenemine. Kui 1913. aastal oli see neljandik saagist siis 1917.
aastaks oli see vähenenud kuuendikuni. Talurahval oli tänu suurele inflatsioonile ja ka
tarbekaupade puudusele vähe tahtmist oma vilja müüki panna. Ajutise valitsuse püüdlused
talupoegi vilja kindlaks määratud hindadega müüma sundida ajas paljusid talupoegi oma vilja
hulka varjama või siis seda alkoholiks tegema. Teine oluline asi, mis talupoegadele meelepaha
tekitas oli maade taasjagamine. Talurahvas uskus, et revolutsioon heastaks selle halva, mis
neile emantsipatsiooni käigus tehti, jagades aadlike, kiriku ja riigimaad nende inimeste vahel,
kes nendel maadel reaalset tööd tegid. Ajutisel Valitsusel aga polnud mahti läbi viia
massiivset maareformi ajal, mil riik on sõjas. Maareformi küsimuses olid veel omakorda
lahkarvamused Kadetide ja Tsernovi vahel. Kadetid tahtsid, et maaomanikud saaksid neilt
võetud maade vastu täielikult kompenseeritud