Eesti II maailmasõja ajal
Kiiresti halvenev sõjaline olukord sundis aga erimeelsusi unustama.
Koostöö aluseks sai vajadus tugineda omariiklust taastades 1937. aasta põhiseadusele.
Selle kohaselt pidi peaminister Uluots võtma oma õlule presidendi kohustused.
1944. aasta suvel tekkisid Rahvuskomitee ja Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed.
Rahvuskomitee uueks esimeheks valiti advokaat Otto Tief.
Pärast seda koondus kogu rahvuslik opositsioon Rahvuskomitee ümber.
Jõuti üksmeelele, et tuleb oodata sobivat momenti taasisesesvuse väljakuulutamiseks.
18. septembrilmäära Jüri Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse, juhtimine usaldati Tiefile.
Sõjaväe ülemjuhatajaks nimetati kindralmajor Jaan Maide.
Valitsus lootis pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida.
Eesti sõdurid asusid vabariiki taastama, haarates mitmel pool võimu enda kätte.
20. septembri pärastlõunal heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp.
Rahva seas tekkis vaimustus, Saksa väejuhid pidasid toimuvat mässuks.
annaabi.ee 
