Linna kompaktsus ja laialivalgumine
näiteks ka oma lastele turvalisemat elukeskkonda. Burton (2000) väitis, et kompaktses linnas on
ka kuritegevuse protsent kõrgem kui väiksema tihedusega piirkondades ehk valglinnastutes.
Laialivalguvate linnade puhul on negatiivseks suur autostumus, samuti laiale maa-alale ehitatud
majapidamised, mis võtavad enda alla nii väärtuslikku põllu- kui ka metsamaad, samuti väheneb
ökoloogiline mitmekesisus. Eesti pealinna Tallinnat ei saa pärast taasiseseisvusperioodi
nimetada kompaktseks linnaks, ehkki erinevate planeeringutega on seda endiselt püütud teha.
Tallinnat ei saa nimetada ka puhtaks valglinnaks, kuna sel esineb mitmeid hajali asustusega
mitmekeskuselise linnastu tunnuseid.
1. Kompaktne linn
Zagoeskas et al. (2007) väitsid, et praegused linnamudelid on maa kasutamise ja arendamise
seisukohalt keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt ebatäiuslikud ning n-ö hävitavad.