38. AASTA 1944 SÕDA JÕUAB TAAS EESTISSE 1944 aasta jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldsepealetund. Vastase löögist vapustatud suures vähemuses Saksa väekoondised taandusid kiiresti Eesti poole. Punaarmee juhtkond kavandas mitte üksnes Narva vallutamist, vaid ka kiiret edasitungi Tallinna suunas. Tegelikult vältas võitlus Narva pärast ligi seitse kuud. Esialgu näis olukord kujunevat katastroofiliseks. Saksa väejuhatusel piisas võitlusvõimelisi üksusi ainult Jaanilinna tugiala hoidmiseks, mitte aga kogu Narva jõe kaitseliini mehitamiseks. Kuid ka punaarmee vajas väikest pausi ning seda aega kasutasid sakslased abivägede paiskamiseks Narva alla. 30 jaanuar kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilistasiooni, mida sedapuhku asisid toetama ka rahvuslikud ringkonnad. Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma vastu sissetungivatele venelastele, rõhutades, et Eesti kaitsmine kommunismi eest on esmajärgulise tähtsuse...
Eestisse, suudeti Punaarmee tagasi tõrjuda alustas Mussolini riigi lõuna osas likvideerimine, rassilise puhtuse sundkollektiviseerimine. kuid Eesti saatus oli otsustatud. 18.09.1944 uue suurlinna MUSSOLINIA tagamine. toimus taasiseseisvusmiskatse (O. Tief, J. rajamist; see linn pidi regiooni Uluots), luhtus. Läände jõudis tekkinud rikkuse tooma. segaduses põgeneda 70 000 inimest. Kogu riigis hakati ehitama automagistraale. Rajati suurejoonelisi hooneid, mis pidid sümboliseerima Itaalia võimsust.
annaabi.ee 
