Anarhismis esinev kriitiline mõtlemine ja selle olulisus
kus indiviid usub samastumisest osa saavat, olles sümboolses kogukonnas omaks
võetud. Ta siirdub etnilise, sotsiaalse või poliitilise väljatõugatu kohalt sümboolse
omaksvõetu kohale; ta saavutab juurdepääsu võimupositsioonile, mis seni jäi tema
arvates väljapoole haardeulatust." (Krull 1998: 136-137).
Kui mässu võimalus kaob, kaob lisaks religioossele sidemele ka väljatõugatuse tunde
ületamise võimalus: algpunkti naasta ja leping taasformuleerida. See tähendaks nii
reaalse mässu (koos segaduse ja paratamatu toorusega) kui ka sümboolse mässu (mis
teostub religioosses või esteetilises sfääris) võimatust: normaliseerivast survest oleks
võimatu pääseda ning iga mässuline tegu oleks võltsitav millekski muuks (viimase
eest hoolitseks meedia).
Selle taustal sõnastab Kristeva Krulli sõnutsi psühhoanalüüsi sõnumi: "õnn eksisteerib
vaid mässu hinnaga". Keegi ei saa Kristeva väitel tunda naudingut, kui ta ei põrka