Juudid
autonoomia idee. Nad olid organisatsiooniliselt kõige kaugemale
jõudnud. Kuid siis ei leidnud see idee üldist toetust kogukonna
sisemise lõhestatuse tõttu. Kultuurautonoomia taotlemise tingimused
(s.o rahvusrühmas vähemalt 3000 Eesti kodanikku) ei takistaks juute
nüüdki, sest 1993. aastal jõustunud uus kultuurautonoomia seadus ei
sätesta Eesti põlisvähemustel arvulisi piiranguid. Siiski ei tundu
kultuurautonoomia praegu päevakorral olevat ja ega selle
taasfikseerimine suurt midagi muudakski. Tähtis on ikkagi,
missuguse maaga otsustab enamik Eesti juute oma tuleviku siduda.
Sellest vaatevinklist lähtudes ei paista Eesti juutide tulevik
vähemusrahvusena kujunevat probleemituks.
KIRJANDUS
· P. Ariste. Juut eesti rahvausus. - Eesti Kirjandus 1932. nr 1,3,4,
12
lk 1-17, 132-150, 219-228
· P. Ariste. Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, 1981, lk 158-159
· E. Berg