Kunstiteraapia
kunstniku enda kogemuste, sisepingete ja vajaduste väljendajana või siis
põlisrahvaste samaanide poolt rituaalide läbiviimisel.
Üheks kunstiteraapia rajajaks peetakse Adrian Hilli. Ta oli ise kunstnik ja hakkas
huvituma kunsti terapeutilistest omadustest viibides 1938 aastal ravil
tuberkuloosisanatooriumis. Esialgu kasutas ta joonistamist ja maalimist peale
füüsiliselt ja kurnavalt mõjunud haigust kosumisperioodi möödasaatmiseks.
Seejuures märkas ta visuaalse väljenduse taaselustavat toimet ja hakkas ka teisi
sanatooriumi patsiente kunstiga tegelemisele innustama. Juba tervenenult hakkas ta
hoolega uut teraapiavormi tutvustama. Tema oli ka see, kes 1942 võttis kasutusele
termini ,,kunstiteraapia" (Hogan,Susan; 135). Briti Punase Risti ja Rahvusliku
Tuberkuloosi Preventsiooni Ühingu toetus mängis olulist rolli, et kunstiteraapia
haiglates ja sanatooriumites peagi ametlikult tunnustatud oli.
Samuti hakkasid 20