Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
Surm on, meditsiini rohketest edusammudest hoolimata, elu argipäeva osa. Kuna suremine ja
surm ei leia enam aset küla- ja peresüsteemis, vaid haiglates ja hooldusasutustes, ei ole surm elu
osana enam nii vahetu kui varem. Seda suurem on üllatus ja reaktsioon, kui „ta“ end jälle meelde
tuletab. Sageli aktiveeritakse kiirabi just selles faasis. Seejuures õnnestub vahel tõesti „päästja“
olla. Sageli on kiirabi ülesanne alustada taaselustamiskatsega, kuid siis see ilma patsienti
päästmata lõpetada. Seejuures peab kiriabimeeskond laveerima patsiendi, lähedaste, õnnetuse
tunnistajate ja ühiskonna meditsiiniliste, eetiliste, juriidiliste ja psühhosotsiaalsete vajaduste
vahel.
Teema surm ja suremine on tugevalt seotud kiirabitöötaja isiklike eelnevate kogemustega. Lisaks
meditsiiniliselt keerukast juhtumist tulenevatele stressoritele tekib lisaks veel isiklik ebakindlus,