Vaimuelu 19. sajandi esimesel poolel
murendamiseks, kuid ei saanud ka ,,keisri usk" Eesti- ja
Liivimaa kubermangus kaugeltki mitte valitsevaks.
Baltisaksa arhitektuuris valitses 19. saj esimesel poolel
klassitsism, mis avaldus eelkõige mõisaarhitektuuris (Saku,
Siim Krull
Aaspere, Raikküla), kuid stiili järgiti isegi postijaamade ja
kõrtsihoonete ehitamisel.
Baltisakslaste kultuurielu keskuseks kujunes Tartu, mis
oli seotud otseselt ülikooli taasava-misega; ülikooli kõrval sai
kunstielu südameks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu
vaimueliit; Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu
Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum.
19. aastasaja esimesel poolel tõusulainet kogenud nind
eelmisel sajandil alanud vennaste-liikumine, mis oma
demokraatliku õhkkonnaga ei teinud vahet seisustel ega
rahvustel, leidis talu-rahva seas laialdase toetuspinna, kuid
hääbus sajandi teisel poolel.
19
annaabi.ee 
