Konflikti lahendamine
Parimaks õigustuseks ja põhjenduseks lepituse kasutamisel on osapoolte vaba tahe. Kui
konflikti lahendamisel pöördutakse ühiselt isiku või institutsiooni poole abi saamisesk, on
loodud parim eeldus edukaks lepitustegevuseks.
Lepitaja sekkumine võib olla vajalik, kui üks osapooltest on lootusetult alla surutud.
Sellisel juhul on lepitustegevuse üheks eesmärgiks võimusuhete tasakaalustamine ninga
allasurutu õiguste ja võimaluste taasamine.
Lepitamine on õigustatud, kui saab määrata konkreetselt barjääre kolmel eri tasandil.
Suhtlemisbarjäärid, mis avalduvad tugevates vastastikustes negatiivsetes tunnetes ja
ebafunktsionaalses suhtlemisstiilis. Siia kuuluvad näiteks ülbitsemine, pirtsutamine,
ärplemine, mossitamine kõik, mis tõmbab eraldi tähelepanu suhtlemisele, tegelemata
põhiküsimusega.
Sisulised barjäärid, mis väljenduvad huvide ja arusaamade ühitamatuses.
annaabi.ee 
