Maitsetaimed
metsades ja võsastikes, niidunõlvadel,
teeservades.
● Enamikes Euroopa maades kasvatatakse
kultuurtaimena.
● Õitseb juulis ja augustis (septembrini).
Ajaloost
Antiikmütoloogias lõi Aphrodite pune
tähistamaks õnne ja rõõmu.
Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaare
lootuses, et nende edasises kooselus õnn ikka
elu lõpuni püsima jääks.
Eesti rahvapärimustes kutsuti punet haisulilleks
(eriline lõhn), unerohuks (teena tarbituna
rahustav mõju), taarirohuks (lisand kalja ja taari
valmistamisel) ning vorstirohuks (tangu- ja
verivorstide maitsestaja).
Eestipärane nimetus pune viitab sellele, et
taime on kasutatud värviandjana.
Näiteks pune õitega saab lõnga oranžiks
värvida, seevastu pune rohelised osad
koostoimes raudvitrioliga annavad musta
värvuse.
Kasvatamine
● Võimalik paljundada puhmiku jagamise teel,
pistikutega, seemnetega (seemnete idanevus
säilib 3...4 aastat).
● Seemned on väga väikesed .