Eesti nüüdiskirjanduse kordamisküsimused
Etnofuturistlik teos on skisoidne,
ambivalentne või vähemalt irooniline. Keskseteks zanriteks (auto)biograafia,
(kvaasi)manifest, performance, häppening, mitmesugused ideekunsti vormid. Ei väldi
päevapoliitikat, vaid muudab selle oma aineks.
Selle puhul räägitakse avatud demokraatliku riigi kontekstist. Etnose all ei peeta siin silmas
rahvast, mille puhul on oluline religioosne aspekt, vaid hüpatakse üle 19. sajandist ja pimedast
orjaööst ning jõutakse välja taarausuni. Etnofuturistide arvates pole rahvus midagi püha see
pole ainus printsiip, mis organiseerib rahvast, kultuuri. Lammutatakse stereotüüpseid
arvamusi iroonia, paroodia ja sarkasmi abil. Koomika. Mängulisem suhe rahvaga. Nemad
esitavad oma programmi rahvuse tuleviku jaoks. Nn inetu keel kasutatakse kõnekeelt,
slängi, roppusi.
Oma loomingumeetodi defineerimiseks mõtlesid "Hirohalli" liikmed välja termini -
etnofuturism. Sõna autoriks on Karl Martin Sinijärv
annaabi.ee 
