Kuidas mina mõjutan keskkonda Iga inimene saab keskkonda muuta, nii ka mina. Isegi väikesed teod muudavad keskkonda kas paremaks või halvemaks. Näiteks prügi sorteerimine. See mõjutab palju keskkonda. Mina sorteerin prügi kahte gruppi vanapaber ja muu prügi. Minu peres sorteeritakse nii, et on pakend, vanapaber, ohtlikud jäätmed ja muu prügi ning lisaks veel taara, mille me viime taarapunkti. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat, kuna paberi valmistamisel kasutatakse palju puitu ja paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev töö. Paberit ei tohiks raisata, vaid seda taaskasutada. Loomadele ja inimestele on väga ohtlikud pudelid, eriti klaasist. Mina viin kõik pudelid taarapunkti, mitte ei viska maha. Tuleks vaadata, et loodusesse ei satuks palju kilet, kile laguneb looduses kaua
Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a. Kõige kurvem on see, et mainitud suistukoni või platspudelit ära visata on äärmiselt lihtne liigutus. Näiteks Eestis on peaaegu igal tänaval ja igas pargis prügikastid. Igal indiviidil on võimalik võidelda reostuse vastu. Kõige esimene ja lihtsaim võimalus on jätta prügi maha viskamata. Samuti on võimalik viia kasutatud pudelid taarapunkti, kahjulikud jäätmed saab viia vastavasse kogumispunkti. Nüüd toimuvad Eestis ka koristuspäevad, kus saab vabatahtlikult koristada metsi , lagendikke ja maanteeääri. Igal inimesel on võimalik anda oma panus reostuse vastu võitlemiseks, mis ei ole tegelikult üldsegi raske. Igalühel meist on vastutus ja kohustus teha nii, et ka järgnevatele põlvedel oleks meie planeedil hea elada. Kasutatud materjal: 1. www. annaabi.ee
OSTMINE 1.Toit: Leib, merevaik, juust, sink, kurk, pitsa, makaronid, kraanivesi, gaseeritud vesi Isiklikud hügieenivahendid: Sampoon, palsam, dussigeel, kehakreem, kehasprei, deodorant, lõhnaõli, hambapasta Kodukeemia: Nõudepesuvahend 2. Otstarbekas oleks olnud loobuda poest ostetud veest, sest minu Tallinna kodu vesi maitseb väga hästi. 3. Minul väljas uuringupäeval kasutusest ainult 1 pakend veepudel, mille panin kodus taarakotti, mis igal nädalal taarapunkti viiakse. VESI 1. Minu vanemate kodus, (Tallinnas) Nõmmel, tuleb joogivesi põhjaveest. Minu Tallinna kodu puurkaevuvesi on pärit ülemisest ordoviitsium-kambriumi ja alumisest kambrium-vendi veekihist. Vee hind 1 m3 kohta on 2,08 (koos km-ga). 2. Minu Tallinna kodus suunatakse reoveed Ülemiste veepuhastusjaama, kus need puhastatakse. Esimese asjana lastakse reovesi läbi võrede, et eemaldada veest suuremad jäätmed. Seejärel
taaskasutada. Kas sellel on mõtet? Kas poleks kasulikum kulutada veidi aega sorteerimisele ja taaskasutamisele, kui kaotada hulk raha, mida me tegelikult väga vajame? Ei saa väita, et kõik inimesed on hoolimatud ja ei taha taaskasutusega tegeleda. Nii see siiski õnneks pole. On suur hulk inimesi, kes tunnevad rõõmu vana teki uueks lappimisest või vanast ehtest uue tegemisest. On inimesi, kes viitsivad ja tahavad sorteerida prügi, viia pandimärgiga pudelid taarapunkti ja valmistatada vanadest esemetest uusi. Meil eestis pannakse saastamise pidurdamisele palju rõhku. Korraldatakse erinevaid kodanikuüritusi ja tehakse koos head kauni kodumaa säilitamise nimel. ,,Teeme ära" on väga hea üritus puhastamaks oma kodupaika. Paljud inimesed võtavad sellest osa igal aastal. Internetis sirvides leiab väga palju käsitööhuvilisi, kes on eelkõige huvitatud riiete uueks muutmisest. Selle jaoks peetakse blogisid, näitamaks teistele oma ideid ja
Iga inimene saab teha midagi selle jaoks, et Eesti püsiks puhtana. Tegelikult on see väga lihtne, lihtsalt prügi ei tohiks viia mujale kui selleks ette nähtud kohta. Prügi tuleb ka sorteerida, kuid peamine on siiski see, et prügi maha ega mujale ei visata, kuhu see tegelikult ei käi. Prügi sorteerimine pole kellegi teise jaoks hea, kui ikka ainult inimese enda jaoks. Seepärast tuleks prügi ka sorteerida. Pudelid tuleks viia taarapunkti, see on kasulik nii loodusele kui ka inimesele, sest inimene saab selle eest ju raha ka. Kindlasti ei tohi reostada vett. Näiteks auto pesemine kuskil meres või järves on väga reostav. Kui kõik inimesed peseksid oma autot või midagi muud sellist näiteks merevees, siis oleksid lood veega kindlasti juba päris halvad. Ka õhku on võimalik puhtamana hoida, sõites ühistranspordiga. Bussid on suured ja mahutavad palju inimesi. Autod on
prügimäe maks). Ühtegi alust prügimäele ei viida, säästes sellega keskkonda. Kasutamiskõlbmatud alused, mida pole võimalik remontida, tehakse küttematerjaliks. Ringlusseminevad kaubaalused kontrollitakse ja remonditakse vastavalt spetsifikatsioonile, mille tulemusena aluseid võib edaspidi kasutada laadimisel ja ladustamisel ilma probleemideta. Eesti võiks katsetada aluste ostu- müügisüsteemi: 1. mille puhul alus jõuaks läbi nn taarapunkti uuesti ringlusse. Nii nagu õllepudeli eest saab raha , kui see taarapunkti viia, nii saaks raha ka aluse eest. See süsteem eeldaks nn taarapunkti vormis ettevõtlust. Kulud kaetakse ostu- ja müügihinna vahest, taarapunkt hoiaks ka alused korras. Nii saaks üle minna sertifitseeritud alustele. See süsteem eeldab kaubaringluses osalejate poolt (kauba saatja, vedaja ja saaja)ühtset lähenemist
annaabi.ee 
