Muinasusund
personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati
võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi
kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada
otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise
taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva
asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Lahtine on küsimus
saarlaste ülemjumalast Taarapitast, keda mainib Läti Henriku "Liivimaa
kroonika". Tema nimes on nähtud nii laenu Skandinaaviast (vrd. Thor) kui
paralleeli teiste uurali rahvaste sarnase nimega jumalustega.[1]
Samuti muutus oluliseks viljakusmaagia. Viljakuse ja sigivuse kaitsjatest on
hilisemast ajast teada setude Peko ja Lääne-Eesti Metsik. Viljakust usuti
peituvat ka lõikuse esimese või viimases vihus, mida kasutati maagilistes
toimingutes.
annaabi.ee 
