Kaalud - referaat
varem rakendati neid kaubanduses. Tehnilisi mõõtmisi tehakse peamiselt
mittevõrdõlgsete kangkaaludega, mille õlgade suhe on kas muutumatu (nt. 1:10
detsimaalkaal, 1:100 sajandikkaal, 1:200, 1:500, 1:1000) või muutuv (nt. margapuu,
osutikaal). Automaatset kaalumist võimaldavad lintkaalud ja kaalannustid.
Nüüdisaegsed kaalud on numbernäidulised, neil võib olla meerik, trükiseadis või
automaatne taarakompensaator. Massi määratakse ka kaaludega, mis põhinevad
kvartsniidi või spiraalvedru väändenurga (torsioonkaal), vedru pikkuse (vedrukaal),
elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdrauliline
kaal). Kaalusid iseloomustavad peamiselt mõõdetava massi ülempiir ja tundlikkus või
skaalajaotise väärtus. Võrdõlgset kangkaalu kujutab juba u. 2600 e. m. a. Egiptuses
tehtud reljeef. Lihtsaimat mittevõrdõlgset kangkaalu, margapuud, tunti Egiptuses u.
annaabi.ee 
