..25 meetrini. Kasepuit on kollakas- või roosakasvalge, veidi läikiv, võrdlemisi kõva, kasutatakse vineeri ja mööbli, samuti laastplaatide valmistamisel. Kask ei ole ilmastikukindel, teda ei saa kasutada väliskonstruktsioonideks. Haab. Eestis on haavaenamusega puistute pindala umbes 40 000 ha. Haab kasvab kiiresti, on valguslembeline ja mullastiku suhtes nõudlik. Puit on valge, pehme ja kerge. Sellest valmistatakse tuletikke, taarakaste, katuselaaste. Kasutatakse ka tselluloositööstuses. 3.2. Puidu niiskus Puidu niiskus muutub vastavalt ümbritseva keskkonna niiskusele ja temperatuurile, s.t. puit on hügroskoopne. Samas muutub ka puidu maht. Nt. keskmine erikaal on kuival männipuidul 460 kg/m 3, toorel 520 kg/m3. Puidu niiskusesisaldust (protsentides) väljendab vee massi ja kuiva puidu massi suhe ning seda arvutatakse valemi järgi: mt - mk niiskus = *100
mõnevõrra suurenenud. Seda on soodustanud asjaolu, et hakkpuiduks kõlbab vähem kvaliteetne, südamemädanikuga haab, seda pole vaja korralikult laasida, oluline pole ka tüvede ühtlane jämedus. Seetõttu ei ole sugugi haruldane, kui mõne väikefirma territooriumil või selle läheduses seisavad suurte virnadena haavapakud, oodates puiduhakkurist läbilaskmist. Hübriidhaavad. Vajadus kvaliteetse haavapuidu järele tootmaks tuletikke ja elutarbelisi esemeid (katuselaaste, tünne, taarakaste, lusikaid jm.) tekitas juba ammu vajaduse valida paremaid haabu, et neid paljundada. Paljudes riikides hakati haavapuistuid inventeerima ja töötati välja alused nende seisundi hindamiseks. Olulisemad näitajad olid seejuures tüve vorm, surnud okste puudumine ja loomulikult hea tervislik seisund, mida hinnati eelkõige selle järgi, kas ja kui palju oli tüvel haavataeliku viljakehi. Suurenenud nõudluse tõttu haavapuidu järele, peamiselt tikutööstuse tarbeks, alustati
annaabi.ee 
