jäätmete kogumispunkt kasuta seda! Huvitavaid fakte prügist · Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 380 kg olmejäätmeid, millest 140 kg moodustavad kasutatud pakendid · Kui võtta arvesse ka tööstusjäätmed, siis tuleb ühe eestimaalase kohta ligikaudu 9 tonni jäätmeid aastas · Eestlased toodavad Euroopa suurriikide elanikega võrdselt prügi Mina ja prügi Üritan prügi toota minimaalselt. Taarat viin taaraautomaatidesse , sest nii on keskkonnale parem ja selle eest saab ka raha. Vanapaberit viin "paber ja papp" konteinerisse. Perega ostame kilekotte harva kuna teame , et need lagunevad looduses väga kaua. Mõistlikum on kasutada riidest kotte ja paberkotte. Maha ma prügi ei viska ja teisetele soovitan samuti seda teha , sest prügihunnikute keskel ei ole just kõige meeldivam elada.
papikonteinerid ja olmejäätmete konteinerid. Esimesse peaksime panema ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, papp, lainepapp, puhtad paberkotid, kaanteta raamatud, vihikud, pappkastid ja -karbid jm puhtad paberpakendid. (vt.Joonis 9 .2) Pakendid saab viia kogumispunktidesse tasuta. Pakendid peavad olema puhtad, tühjad ja kokkupressitud (v.a klaaspakend). Tagatisraha märgiga metall-, plast- ja klaaspakendid tagasta taaraautomaatidesse kaupluste juures või taarapunktides. Eraldi peaks koguma ohtlikud jäätmed: akud, patareid, vanad ravimid, vanaõli, õlifiltrid, õlised pühkematerjalid, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, saastunud taara, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, aerosoolpudelid. Ohtlikud jäätmed tuleks toimetada kogumispunkti või jäätmejaama. Ideaalne oleks, kui
annaabi.ee 
