19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
imperatiiv on moraalne ratsionaalsus, ise kontrollime selle kehtivust). Metafüüsika
mõistusemõiste on aga: substantsionaalne (mõistuslikkus on jumalas), ühtsus, staatilisus.
Ratsionaalsuse küsimus on „kuidas“ (Kant), mitte „mis“(metafüüsika).
Habermas peab seda (ratsionaalsuse komponent) kaasaegse modernismi olemuslikuks
komponendiks, mida ta soovib kaitsta. Nende rünnakute vastu, mida on taanud teda post-
modernismi poolt, kellest esimene on Rorty. Rorty – transts meetod on midagi sellist Kanti
käsitluses, kes privilegeerib filosoofi teiste ees. Post-filosoofiline kultuur oli selline, kus oli
võrdõiguslikkus jne. Sellises kultuurises selline pretensioon ei sobi. Habermas ütleb, et
filosoofia peaks olema ratsionaalsuse kaitsja. Kui filosoof on kohahoidja ja interpreet, siis
filosoofia ka seda suudab. See oleks modernismi edasi kandmine.