"Eesti esiaeg" - arutlus
linnus venelaste võimu all, mils eestlased vallutasid Tartu ja tungisid Pihkvani. Aastatel
1030-1061 nurjati venelaste vallutuskased ja eestlased suutsid kaitsta oma vabadust.
Muinasaja lõpul olid eestlaste suhted edelas liivlaste ja kurelastega head, lõuna poolsete
naabritega ja latgalitega esines ka tülisid ja relvakonflikte. Eestlased korraldasid ise
rööv,-ja sõjakäike teistele aladele ja leedulased viisid läbi rüüsteretki Eestisse. Suhted
läänenaabrite(Rootsi ja Taaniriigiga) polnud sugugi head, toimusid esimesed
ristimiskatsed ja eestlased korraldasid ka ise rüüsteretki Läänemere vastaskaldale.
Eestlaste sõjaline tase oli üpriski hea, rajati suuremaid ja võimsamaid ringvall-linnuseid
ja tähtsal kohal olid odad-viske,- ja torkeodad. Samuti kasutati ka sõjakirveid ja
ratsasõdalastel olid kasutusel kaheteralised mõõgad. Vähem kasutust leidsid vibud ja
nooled. Kaitserelvastuseks olid kilbid, kiivrid ja jõukamad võisid lubada endale ka