Nimetu
reforme rahvuslikul pinnal (Slesvig-Holsteini saksa separatismi vastu).
Areng absolutismi likvideerimise poole 1848.a. kriis
1837-41 omavalitsusreform maapiirkondades, kus iseseisvad taluperemehed (uus keskklass) võeti
kaasa valdade haldamisse (samal ajal ka Norras) Kuningas Frederik VII (1848-63):
revolutsiooniaasta vaimus nõuti Taanis põhiseadusliku monarhia kehtestamist ja tingpartei
asutamist. Taani-vastane mäss Slesvig-Holsteinis (1848). Kriisi olukorras kutsus kuningas
valitsusse taanirahvusliku liberaalse opositsiooni esindajad ja kutsuti kokku rahvuskogu, mille
eesmärgiks põhiseaduse koostamine (1848).
II Moodsa põhiseadusliku monarhia ajastu algus (1849-70)
Taanis uus liberaalne põhiseadus jõustus (1848) , erand Slesvig-Holstein, kus toimus Taani-vastane
ja saksameelne mäss (1848-51). Kahekojaline parlament, kellele kuulus seadusandlik võim:
A) Alamkoda rahvating - valimisõigus üle 30-aastastel oma leibkonna toitjatest meestel
annaabi.ee 
