Gröönimaa
Skandinaavlastelt ja
taanlastelt, kellega eskimod varajaselt kokku puutusid, omandasid nad ristiusu, pinnapaigalise
4
asumisviisi ja teatud määral euroopaliku tsivilisatsiooni. (Tammekann et al, 1930) Peamiselt
teenivad gröönlased elatist kalastamisega ja loomade küttimisega. Olulisel kohal on ka
maavarade kaevandamine. Tähtsamad maavarad on krüoliit, pruunsüsi ja plii- tsingimaak.
(Aader et al, 1970) Kõneldakse grööni-ja taanikeeli ning enamus populatsioonist
valdab neid mõlemaid. Inglise keel on laialdaselt kasutatav kui kolmas keel
(http://www.polaarseiklus.com[07.12.2008]).
Ajalugu
Gröönimaa avastas 10.sajandil Eirikr Raud, kes rajas saarele ka esimesed asulad. Islandi
saagade andmetel avastas Gröönimaa aga islandlane Gunnbjörn Úlfsson. (Aader et al, 1970)
1261. aastal sai Gröönimaast Norra kuningriigi osa. Siis toodi Gröönimaale ka kristlus. Pärast
annaabi.ee 
