Muinaslinnus
Linnuse säärane planeering oli keskajal
Liivimaal tüüpiline -- meie päevini on tervena säilinud Kuressaare linnus, kuid
sarnase ülesehitusega olid ka Tallinna, Narva, Pärnu ja Viljandi linnused nii ordu
kui ka piiskopkondade aladel.
Rakveres planeeriti pealinnuse küljepikkuseks umbes 40 meetrit, kuid seda ei
ehitatud välja korraga, vaid järk-järgult kahesaja aasta jooksul. Peale linnuse ordule
allutamist 14. sajandil ehitati esmalt välja linnuse põhjatiib, milleks taaniaegset
linnust pikendati põhja suunas. Pealinnuse ida- ja läänetiib, samuti ka võimas
lõunatiib, rajati 15.-16. sajandil. Sellega saavutas linnus ka oma lõpliku, -
ligikaudu 15-meetrise kõrguse. Lõunatiiva nurkades paiknesid saledad
neljatahulised tornid, mis ulatusid linnusemüüridest veel umbes kümne meetri
võrra kõrgemale.
Pealinnusest lõunasse piki Vallimäge püstitati veel pindalalt suur, kuid madalam
eeslinnus, mille müüride ääres paiknesid mitmed hooned
annaabi.ee 
