Rakvere ordulinnus
ehitusmaterjaliks.
Esimesed konserveerimistööd toimusid linnuses EKÜ ajaloo ja arheoloogia
sektsiooni organiseerimisel 1901-02. 1931. a. konserveeriti linnuse läänemüüri
välispindu ning plommiti varisenud avasid. Aastatel 1975-87 läbi viidud
uurimistöödel eemaldati täitepinnas ning varingukiht lõuna-eeshoovist,
konvendihoone tubadest ja põhjapoolsest zwingerist, millele järgnesid piiratud
mahus arheoloogilised kaevamised (T. Aus, J. Tamm). 1989. a. avati taaniaegse
hoonestuse jäänused konvendihoone siseõues (K. Jaanits). Linnusekompleksi
konserveerimisel (1975-87, arh. F. Tomps, ins. G. Kirss, kunstiajal. J. Kaljundi;
1989-92, arh. M. Keskküla, kunstiajal. K. Alttoa) on rakendatud nn.
varemetepargi meetodit, konvendihoone esimese korruse osas ka
rekonstrueerimist.
Jaan Tamm
Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tln., 1997
Vanimad muinasesemed linna territooriumilt - keskmisse rauaaega kuuluv