Liivisõda ja Kolme kuninga aeg
keeles. Jesuiitide arvates oli tarvis kohalikku keelt kasutada, et neile lähemale jõuda ja neile
seda usku mõistetavaks teha. Aastast 1622 pärineb selline raamat nagu ,,agenda parva" mille
näol oli tegemist preestri käsiraamatuga ja oli trükitud nelja keelde: eesti, poola, ladina, läti.
Kuna poola alad olid lõuna eestis siis seal raamatus kasutati lõuna eesti murret. Jesuiitide
poolt rajati tartusse ka trükikoda.
Taaniaeg
Saaremaa ja muhumaa puhul mingit erilist nimetust ei kandnud vaid taanikuninga eest valitses
asehaldur. Maavalduste puhul oli sama mis poola aladel et ¾ oli riigimõisad ja ¼ olid
eramõisad. Erinevalt poola aladest oli olukord selline et riigimõisade rentniteks olid sakslased
ja eramõisade omanikud olid ka sakslased. Seega saaremaal sakslased ühel või teisel moel
oma mõisad säilitasid. Need moodustasid saaremaarüütelkonna ning see käis koos maapäeval,